Portree on üks vanim ja levinuim fotokunsti zhanr. Portreefotograafia keerukus seisneb eelkõige kujutise loomises, mis annaks edasi fotografeeritava inimese isikupärased  jooned. Portreevõtteid on mitut liiki: üksikportree, grupp, pea, poolpikkus, kogupikkus jne. Fotograafilise portree kvaliteet sõltub portreteeritava näoilmest ja poosist, valgustusest, fotoaparaadi asendist ja optikast, filmist ja selle töötlemisest jm. 

Pildistatava isiku näoilme ja poos

Fotograaf, taotledes portree sarnasust originaaliga, peab tundma õppima isiku nägu ja otsusele jõudma, missugune näoilme kõige enam vastab antud isiku iseloomule. Peaaegu ühelgi inimesel pole parem ja vasak näopool täiesti sümmeetrilised, ühtedel on see rohkem märgatav, teistel vähem. Pildistamisel ja poosi valikul peaks nägu olema pingutamata, loomulikus asendis. Näoilme sõltub inimese seisundist antud momendil- see on täiesti erinev töötaval ja puhkaval  inimesel. Poos peab samuti vastama pildistava isiku iseloomule, tema vanusele ja seisundile antud hetkel. Ebaõnnestunud poos võib põhjustada inimese ebaõige, moonutatud kujutuse. Inimese näoilme sõltub inimese seisundist antud momendil. See on täiesti erinev töötaval inimesel, keskendunud inimesel jne.

Grupiportreede pildistamisel tekitab mõningaid raskusi inimeste paigutamine pildile. Kõik inimesed tuleb pildile paigutada nii, et nad ei oleks üksteisest sõltumatutes poosides, vaid oleks selge kavatsuselt ja kompositsioonilt. Pildivälja tuleks võimalikult hästi ära kasutada ja et kõik näod oleks selgelt näha ja ühtlaselt valgustatud.
<>
Portree valgustamine 
<>Eriti tähtsaks momendiks ilmeka portree loomisel on valgustus. Valgus, langedes näoreljeefile, loob valgus-varju üleminekuid, mis võimaldavad saada portreel ühe- või teistsuguse joonise. Valgustusvahendite mitmesuguse kasutamisega võib saavutada kõige mitmekesisemaid efekte – valgusega võib rõhutada näo kumerust, sügavate varjudega võib näo valgustamata osades luua pehme tonaalse joonistuse. Valgusskeemide mitmekesisus on tingitud sellest, et portreepildistamist võib teostada nii loomuliku päevavalguse käes, kui välklampide ja muu kunstliku valguse või ka mõlema kombineerimisel. 
<>

Portree tegemisel tuleb eraldada nelja liiki valgust: 
1. Joonistav valgus- intensiivne, suunatud valgus, mis tõstab esile pildistatava objekti detailide ruumilised mõõtmed ja on valgusefektide aluseks 
2. Üldine täiendav valgus- hajutatud valgus, mis tagab detailide läbitöötamise varjudes. Täiendav valgus seatakse tavaliselt üles fotoaparaadipoolsesse külge 
3. Modelleeriv valgus- ülesandeks on pildistatava objekti üksikute osade väljatoomine 
4. Vastuvalgus- joonistab välja pildistatava objekti põhikontuurid. Vastuvalguse allikas pannakse tavaliselt pildistatava objekti taha ja temast pisut kõrgemale juhul kui objekt ja foon on ühe tooniga. 

Kombineerides neid valgustusviise mitmesuguselt nii valgusvoogude suuna kui ka nende abil loodava valgusjõu poolest, saavutab fotograaf portreteeritava näo kõige ilmekama valgustamise. Siinkohal on mõningad näited paljudest erinevatest võimalustest portree valgustamisel: 


Valgusallika asend objekti 
taga loob terava näokontuuri, 
nägu on tume

Objekti külgvalgustusel 
saadakse üks näopool 
heledana, teine tumedana

Otsevalgustus kahest valgus- 
allikast annab lameda kujutise

Objekti külgvalgustuse puhul kahe valgusallikaga saame portreel kontrastse valgusjoonise

Valgustades ülalt kahe valgus- allikaga, saadakse sügavad 
varjud silmakoobastes, nina all, kaelal ja lõua all

Objekti valgustamine kahe valgusallikaga alt tekitab sügavad varjud laubal, põskedel ja ninal

Tavalistes kunstliku valgustuse vahendeid, mida kasutatakse portree pildistamisel, pannakse stuudiolampidele otsa kas softbox'id või peegeldid (reflektor). Portreevõtte puhul on peaaegu et kohustuslik kasutada vähemalt kahte valgusallikat.

Tagasi
 Portreefotograafia jätkub...