VALGUSE ISELOOM Valguse iseloomust tuleneb
helendite, tumendite, helkide, varjude tekkimine või kadumine
objekti
pinnal. See asjaolu avaldab otsest mõju asjade ilmele tulevasel
fotol. Iseloomult võib valgus olla suunatud, hajutatud, otsene
ja
kaudne.
SUUNATUD valgus- sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad. Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks HAJUTATUD valgus- saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse, helendusintervall on väike. Seetõttu ei sobi hajutatud valgus kontrasti ja vormide esiletõstmiseks, on aga väga vastuvõetav peegelduvate pindade puhul. Kasutatakse ka pinnafaktuuri peensuste varjamiseks, nt nahakurdude maskeerimine portree pildistamisel. Niisugust valgust kasutatakse alati siis, kui tahetakse üksikasjade mõju vähendada, mistõttu seda kasutatakse edukalt suurte pindade loomiseks fotol. OTSEVALGUS- on suunatud või hajutatud valgus, mis valgusallikast otsejoones objektile langeb. Otsevalgus on kaudsest valgusest intensiivsem ja valgustab objekti kontrastirikkamalt. KAUDVALGUS- valgustab objekte heledate pindade ja ekraanide vahendusel. Kaudvalgus on alati hajutatud, seega viimase kõige äärmuslikum vorm. Kui otsevalguse allika ümberpaigutus muudab objekti ruumilisust, siis kaudvalguse korral jääb niisugune mõju peaaegu märkamatuks. Kaudvalgusega võib saada väga palju nüansse VALGUSE SUUND Valguse suunast olenevalt
on objektid rohkem või vähem ruumilised ningnende pinnal
tõstetakse
esile või surutakse tagasi faktuuri üksikasju.Valguse suund
määritletakse objekti suhtes aparaadi optilisest teljest
lähtudes.
Eristatakse tagant-, alt- ja pärivalgust.
TAGANT valgus- valgusallikas asub objekti taga, seda kasutatakse siluettkujutise tekitamiseks. Suunatud tagantvalgus põhjustab objektil heleda kontuurjoonise, hajutatud valgusega seda tavaliselt ei teki. VASTUVALGUS- on teatava nurga all suunatud aparaadi poole. Niisugune valgus justkui puudutaks objekti mööda minnes. Objektil tekivad enam-vähem ühtlased varjud ning viimastest palju heledam kontuurjoon, nende kontuurhelendite tõttu eraldub objekt tagaplaanist. Objekti aitab veelgi esile tõsta aparaadi poole suunatud täisvari, mis moodustub näiteks maapinnal. Teatud tingimustel võib täisvarju osatähtsus kasvada niivõrd, et ta muutub küllalt kaalukaks pildi osaks. Vastuvalguse korral on objekti heledusintervall tavaliselt väga suur, mis seab suuremad nõuded särituse määramiseks. Vastuvalgust kasutatakse laialdaselt tumedas tonaalsuses foto pildistamisel KÜLG-, ÜLALT- ja ALTVALGUS- on aparaadi optilise telje suhtes enam-vähem risti. Seetõttu tekitatakse objekti ühel poolel rohkem helendeid, teisel aga tumendeid, mis on objekti modelleerimiseks väga jõulised. Ka detailid tuuakse niisugusel juhul hästi nähtavale. Külgvalgus tõstab esile valgusele avatud objekti osad. nt portree puhul rõhutab ülaltvalgus laupa ja nina, altvalguses pääsevad aga mõjule silmad, suu ja ninasõõrmed. Puhtal kujul on ülalt-, eriti aga altvalgus portree puhul ebaloomulikud, mistõttu neid tuleb kasutada ettevaatlikult. Suunatud külgvalgus sobib hästi arhidektuuri, maastiku ja igasuguse seadmestiku pildistamiseks, hajutatud külgvalgus aga portree ja üldse inimese pildistamiseks. PÄRIVALGUS- suundub objektile aparaadi poolt. Ta surub objekti ruumilisust tagasi, mistõttu esemed tunduvad lamedaina. Varjude puudumise tõttu kasutatakse seda sageli heledas tonaalsuses foto pildistamisel. Tavaliselt püütakse pärivalgust vältida VALGUSE JUHTIMINE Valguse juhtimisega selle
klassikalisel kujul tegeletakse ateljees. Objekti modelleerimisel
seatakse
üldiselt eesmärgiks varjude saamine, sest intensiivse
valgustuse
korral tekivad helendid niigi. Kui objekt asub kaudses hajutatud
valguses
ja ka foonil on objektiga samasugune heledus, siis võib
juhtuda,
et niisuguse lameda kontrasti korral jääb ese fotol peaaegu
märkamatuks.
Seevastu sama ese otseses külgvalguses võib pildil
esineda
ülikontrastsena.
PÕHIVALGUS- domineeriv valgus, mis määratleb tumendite ja helendite põhilised asukohad ning paneb aluse objekti edasisele modelleerimisele. Kõik teised valgused peavad sellele alluma. Põhivalguseks võib olla nii päike kui ka tehisvalgus, välklamp kaasaarvatud. TASANDAV VALGUS- on mõeldud objekti varjudes olevate osade valgustamiseks ning põhivalguse poolt skitseeritu esiletõstmiseks. Normaaljuhul ei tohi tasandav valgus anda märgatavaid varje ega helke ning kujutab endast seetõttu hajutatud valgust. Tasandava valgusena võib kasutada päevavalgust ja igasugust tehisvalgust. EFEKTVALGUS- suunatakse näiteks ruumi seinale või põrandale, et tekitada seal sobiva kuju, värvuse ja intensiivsusega helke, mis imiteerivad välise valgusallika valgusefekti. Ei tohi muuta objektile põhivalguse ja tasandava valgusega antud üldilmet. Seda kasutatakse aktsentide loomiseks ning meeleolu tekitamiseks. Tavaliselt rakendatakse selleks kitsa valgusvihuga prozektorit, mis lülitatakse sisse pärast tasandava valguse seadmist. Kasutatakse portree pildistamisel. TAUSTVALGUS- modelleerib
tagapõhja. Sellega antakse taustale soovitav tonaalsus ning
vajaduse
korral luuakse seal ka erineva heledusega pindu. kasutatakse ka
põhivalgusena
siluettfoto pildistamisel
|